Värvid

Eelmisel nädalal oli meil värvusõpetuse loeng ja selle ühes osas räägiti meile värvidest ja nende tähendusest ning mis värvi sobib kus kanda. See oli minu jaoks väga huvitav ja sain palju uut teada ning mõtlesin, et miks mitte ka teid sellel teemal harida.


Kollane

Kollane on soe ja tõstab tuju, kuid samas on ka hoiatusvärviks.
Kollast sobib kanda tuju tõstmiseks, hea tujuga, lastega töötamisel, siis kui tähistatakse üksi oma sünnipäeva või kui tahetakse silma torgata. Kollast värvi kandes mõjub sõber veel sõbralikumana. Kollast värvi kandvad inimesed on suured töörügajad ning teenivad hästi, kuid kulutavad veel rohkem.
Kollast värvi ei sobi kanda abielulahutamisel või kui panete paika mingisuguseid reegleid, sest siis ei võeta sind tõsiselt. Samuti, kui soovite pangast laenu saada või viibite ärikohtumistel. Veel ei sobi kollast kanda päikesepaistelises kliimas, sest kõik on seal niigi ere. Ära kunagi kingi võõrale inimesele kollaseid lilli, kingi sellist värvi lilli ainult juhul, kui sa oled kindel, et sellele inimesele meeldivad kollased lilled, sest inimene võib solvuda. Vanasti peeti kollast ka litsivärviks, mis tuli mulle väga suure üllatusena.

Oranž

Oranž on reibas ja lõbus. Vales kontekstis võib jätta labase ja pinnapealse mulje.
Sobib kanda sügise ja kevade tüüpi inimestel. On hea värv, et kui soovid pimedal ajal nähtav olla ja silma torgata, veel annab ta energiat.
Ei tohi kanda ärimaailmas ja kella 5 teega ehk siis Eestis üritustel, mis algavad peale tööaega. Oranži ei soovitata kanda, kui ollakse dieedil, sest see tekitab veel suuremat söögiisu. Samuti paneb see kulutama, sellepärast ei panegi enam imestama, et paljudel poodidel on sisekujunduses kasutatud oranži värvi või on logod seda tooni. Veel ei sobi see värv õhtukleidi valmistamiseks ja kostüümiks.

Punane

Punane on väga domineeriv värv. Punast kandvad inimesed on väga enesekindlad ja omavad oma tugevat oma arvamust. See värv on väga sobilik juhtidele. Veel on punane armastuse ja viha värv. Kui sa soovid välja paista, siis on punane selleks väga sobiv värv. Punane annab ka lühiajaliselt energiat. Sobib kanda ka pidudel, ning jääb meelde, mis alati pole hea.
Punast ei sobi kanda üleväsimuse, stressi ja depressiooni puhul. Samuti võib see esile kutsuda ka haigusi näiteks langetõbi. Punast ei sobi kanda ka siis, kui sa ei ole võimeline ennast ise kaitsma, sest see värv muudab suu justkui näiliselt tugevaks. Veel ei sobi punast kanda töövestlusel, sest siis tundub inimene liiga üleolev, ka koosoleku juhatajal ei sobi punast kanda või koosolekul viibijal, sest kui sa oled koosoleku juht, siis ei julge keegi teine suud lahti teha, sest arvatakse, et neil pole nagunii õigus või siis kui sul on koosolekul seljas punased riided, siis koosolekut pidav inimene alateadlikult märkab ainult sind ning kõigega pöördutakse sinu kui teadja poole. Punast ei sobi kanda ka televisioonis esinedes, sest see ärritab televaatajate silma. Viimaks ei sobi punast kanda ämmale ja äiale külla minnes, sest meestele mõjub punane võluvalt ja äi ei saa sult silmi ning sellele vastukaaluks ämmaga ei saa sul kunagi häid suhteid olema.

Roosa

Esiteks ei tohiks naised kohe kindlasti kogu enda kodu roosaks teha, sest meestel on siis seal ikka väga ebameeldiv olla. Roosa on kõige rahumeelsem värv. Roosat sobib kanda range tööriietuse juures. Pealelõunasele üritusele sobib see samuti ideaalselt. Roosat sobib kanda ka vanematel inimestel. Abielulahutuste puhul paneb roosa riietus mehe heldima, seega naine saab suhtlesiselt lihtsalt oma tahtmise. Samuti on naistel hea hoida näiteks autos roosat kampsunit, sest kui peaks juhtuma, et auto kumm läheb katki ning ise vahetada ei oska, siis kui seisad roosas kampsunis teeääres tormavad kõik mehed sulle appi kummi vahetama. Seega on roosa abituse märgiks.
Roosat tuleks vältida, kui soovite ametiredelil kõrgemale tõusta ning ei jäta ametiasutuses proffesionaalset muljet. Veel ei sobi roosat kanda , kui soovite oma ülemusega palgakõrgendusest rääkida. Kõige sobimatum, on roosas rõivastuses matustele ilmumine. Kuna roosa on võrgutamiseks ja võlumiseks, siis ei sobi roosa ka äriklientidega õhtusöögile minnes, sest eriti välismaallased võtavad seda kui märki, et pärast õhtusööki on teile kahele tuba reserveeritud.

Purpur

Purpurit tuleks kombineerida teiste värvidega näiteks musta ja valgega. Seda sobib kanda muusikutel ja muudel inimestel, kes esinevad laval. Samuti inimestel, kes soovivad olla tähelepanu keskpunktis. Väga sobiv on meestel kanda lillat lipsu ja naistel bleiserit.
Ei sobi kanda kui sul on depressioon ja halb tuju. Veel ei sobi kanda koosoleku juhil ning inimestel, kes ei soovi, et neid märgataks.

Pruun

Pruun on seltskondliku inimese värv. Seda sobib kanda inimestel, kes töötavad uuriva ajakirjanduse alal, sest siis on inimesed avatumad ning võid kergemini vajaliku info kätte saada. Veel sobib kanda äriinimestel. Esimesel korral ämmale ja äiale külla minnes on see värv kõige kindlam valik. Pruune rõivaid kadvale inimesele meeldib kantri muusika, kuid seda värvi rõivaid kandev inimene jätab mulje, et ta on igav.
Pruuni ei sobi kanda siis, kui kohtud sõpradega, kellel on mure ja ta soovib sulle oma mure puistada, see paneb teda veel rohkem kurtma. Veel ei sobi pruuni kanda õhtusöögil, sest see pole peo värv. Samuti ei sobi see värv edevatele inimestele. Uuel töökohal ei soovita seda ka kanda, sest see muudab su märkamatuks. Kui soovite firma üle võtta, siis see värv ärimaailma ei sobi.

Beež

Väga neutraalne värv, kuid samas igav. Sobib kanda inimestel, kes soovivad märkamatuks jääda ning see loob turvalisuse tunde.
Ei sobi kanda pidudel, kuid kui soovid, siis pane juurde tugevamat värvi.

Violetne

Seda värvi peetakse kiriklikuks ja maagiliseks. Sobib kanda ärimaailmas ja televisioonis esinedes. See värv aitab vanale probleemile uut lahendust leida. Meestele alternatiiviks õhtusele üritusele musta asemel. See värv soodustab jõukust ning on hea kollektiivse töö puhul.
Ei sobi kanda, kui oled pankrotti äärel, depressioonis, kindlustus agendil ning kui soovite saada vahetusõpilaseks.

Sinine

Seda peetakse parimaks värviks. See peegeldab võimu. Sinist sobib kanda televisioonis ning inimestel, kes peab säilitama rahu ja korra.
Ei sobi kanda klassikokkutulekutel, reklaamialal töötavatel inimestel, müügiagentide, disaineritel ja inimestel kellel on loov töö.

Roheline

Roheline jätab usaldusväärse mulje. Seda sobib kanda, kui on stress, neutraliseerib ja loob rahuliku meeleolu. Samuti on see väga sobiv ärimaailmas. Väga sobiv on riietuda rohelisse palgaläbirääkimistel ja töövestlusel ning kui lähete kellelegi haiglasse külla.
Rohelist ei sobi kanda, kui soovite kerjata. Võrgutamiseks pole see samuti sobiv värv. Kui soovite pangast laenu saada, et firmat luua, siis sellesse värvi ärge ka riietuge.

Türkiis

Seda sobib kanda kui soovite leevendada emotsionaalset šokki. Samuti ehitab see värv ebameeldivatele ütlustele barjääri ümber. Seda värvi sobib kanda inimestel, kes suudavad enda eest seista. Türkiisi kannavad ka kõrgseltskonna daamid.

Valge

Valget sobib kanda köögis ja kokkadel, haiglas, arstidel, veel sobib mõrsjale ja suviseks pidulikuks ürituseks.
Ei soovita kanda õhtusel ajal ja porises linnas, samuti pulma külalistel ja suusamäel või kui tunnete ennast haigena.

Oeh ma juba mitu päeva olen üritanud seda postitust teha, kuid ennem tahtsin kõik värvid ära kirjutada, aga kuna mul on viimasel ajal nii kiire olnud, siis pole lihtsalt mahti olnud kõiki värve siia toksida, niisiis praegu need, kunagi tulevad ka ülejäänud värvid, kui vähegi aega on. See nv on mul töölt vaba, niiet võimalik, et see aeg tuleb, aga seniks nautige seda:)

Noo tere, mul nüüd järjekordne koolinädal lõppemas. Ütleme nii, et ikka suht igav ja mõttetu sessioon oli jälle, igavad ained, ma juba ootan, et midagi huvitavamat tuleks. See kord oli meil üks arvestus kah uurimismeetotite alustes, mis oli päris lambikas bingo mäng ja mata arvestuse tegin ka ära juba, mis oli mingi eriti lihtne ja mille ma 15 mintaga valmis kriblasin. Õnneks see kord jõudsin kahel päeval tööle ka juba isegi igatsesin:D.
Trenni kohapealt, ma käin nüüd grupi trennides kah juba Bodypumbis ja Bodyspinnis nüüd kah. Pumbis läheb juba 3 nädal, varsti olen mingi musklimees valmis, millest ma tegelt nagu väga huvitatud pole, aga üksi jõusaalis käimine ei ole kah teab mis huvitav. Sellest on kahju, et seda spinni on nii vähe ja ei saa väga tihti seal käia, sest see on nagu THE COOLEST trenn, milles ma viimasel ajal käinud olen, nii lahe...ja nii raske... esimese 10 mintaga oli juba selline tunne, et sure või ära, pea tahtis lõhkeda ja seest hakkas kõik valutama. Vahel on nii hea ennast trennis nagu täiesti pildituks teha, ma olin nagu nii väss, et uskumatu mul polnud isegi söögiisu. Mõnus tühjaks pressitud sidruni tunne jeepppjeppp..niiet soovitan soojalt. Esmasp lähen jälle sinna trenni ja Piret tuleb ka minuga JEEEE:).
Võiks mingi pildi kah panna, aga pole midagi uut, kui saan mingi pildi Pireti sünnast, kes ka nüüd lõpuks 18 sai panen ülesse.
Aa tööst rääkidest, eelviimasel nädalal oli maraton nädal 7 päeva järjest tööl, viimased päevad sellest olid päris zombikad, eriti viimane päev, aga õnneks sain foodis olla ja siis läks aeg kiiresti ja sai asjaga ühele poole.
Järgmine nädal on emme sünna :) ja vaba nv ka jejejejejejejejejeeeee.....!!!!! Ei jõua ära oodata:), saab raha kulutama minna, sest esmasp on palga päev kah.

Tsau jaa vahepeal oli mul nüüd tore koolinädal, mis tegelikult oli isegi päris igav tundide osas, sest praegu on üldained ja erialaaineid eriti ei olnud ja need üldained on ikka väga mõttetud. Nt on uurimismeetotite alused, mega igav, rääkis ala sellest kuidas kirjutada esseed või teha referaati või midagi sellist ja füssa oli ka selline, et õps pani suvalist teksti nii, et keegi ei saanud aru mida ta õietigi nüüd räägib, seega ma tsillisin arvutis. Mata on ka veel väga lebo ja meil oli mingi arvuti tund ka, mis oli üldiselt suht mõttetu, aga mõned uued asjad sain teada kah. Huvitavamad ained olid õmblusseadmed, materjaliõpetus ja tööõigus oli ka üsna huvitav ja joonistamine ja maalimine oli ka kino omaette, kuigi see õps oli kohati üsna kriitiline, ütles, et mis te siis mingi õllekannusid ja pisatorne joonistate, aga kõht kõveras olekut oli siiski palju. Kuna ma joonistada ei oska siis sain ikka päris korralikult talt pähe ka, näiteks alguses juba selle pärast et noo jee ma tean kuidas pliiatsiga mõõta mingid asja kauguses, et kui pikk ta pildil peab tulema, noo tore küll. Kunagi panen isegi oma "hullu" kunstiteose ehk üless kah:D. Inimestest rääkides, alguses esimesed loengud ja nii oli päris hirmus, meid on nii palju ka üle 40-ne, et nimesid ja nägusid on raske meelde täielikult jätta ja enamus on minust vanemad ka, minuvanuseid annab ühe käe sõrmedel üle lugeda, aga iseenesest kõik kes meil seal on, on meeldivad ja toredad inimesed, aga kahju, et nüüd tuleb jälle nii pikk vahe sisse. Kokkuvõtteks ütleks, et see nädal koolis läks lennates, sest päevad olid ülipikad ja hea oli vahelduseks teha midagi muud peale töö, selline tunne, et ole või nõus jälle õppima hakkama:D, isegi nagu meeldis. A step up 3-e käisin ka muide vaatamas ja oli küll väga,väga,väga äge!! Ja viimaks siis mu uus taastusravi on kolmap, äkki saab mõned uued huvitavamad harjutused ka, kopp on täiesti ees ja igav, niiet mingit hullu õnnetunnet trenni minna ei ole, lihtsalt kohusetunne ja põlve heaolu sunnib mind seda teekonda vähemalt 3 korda nädalas ette võtma. Ükspäev käisin Melissaga mingis kickpoxsis ka, aga noo ma ei tea, mulle see oli ikka liiast:D, enamus aja ma seisin koha peal ja vehkisin kätega samal ajal, kui melissa tõmbles ennast mu kõrval hulluks:D, oleks ma terve oleks seda trenni ehk vägagi palju nautinud:(. Tsau

Päris nõme, kas ma olen nüüd tõesti eluks ajaks jõusaali külge aheldatud??? Eelmisel nädalal ei jõudnud väga palju trenni ja jäi kolm päeva trenni vahele ja juba hakkas põlv tundma andma. See nädal ka praeguseni jõudsin ainult ühte trenni ja tere tore eile bussist maha astudes tulid jälle ebastabiilsused maandumisel, see pole kohe üldse tore uudis, aga eks ma siis torman trenni ja teen kõvasti trenni, et jalg jälle heaks läheks ja järgmiseid tagasilööke niipea ei tuleks.

Nüüd olen juba paar nädalat õnnelikult jõusaalis põlve treeninud, esimesel nädalal pingutasin küll ilmselgelt üle, aga siis võtsin ka kohe hoogu maha niiet nüüd on kõik hea. Mõne harjutuse juures vahepeal küll õmblus tõmbab veidike, aga see ei pidanud midagi hullu olema. 13.sept oli mul jälle uus taastusravi kah ja kui arst eelmisel korral ültes, et 3.kuust võiks jooksma hakata siis seekord mainis ta juba 3,5 kuud ja 4 kuud, aga kuna mul lihaste seis on suht hea siis ta lubas proovida, et kuidas on joosta 500m...proovisin siis kohe samal päeval jõusaalis ära, kõik oli normaalne, valu polnud jalg oli tugev. Sain veel mõned harjutused mida võin proovida tasakaalupalli peal, et tasakaalu hoida ja see tugevdab ka lihaseid... ühesõnaga olen ma praegu väga positiivselt meelestatud oma põlve osas. Aa küsisin arstilt, et millal ma võiks kontsaga käima hakata ja see on praegu juba täiesti lubatud ja ei mõju põlvele halvasti, niiet jeiii...proovisin kohe selle ka järele täiesti hea oli, ei mingit ebamugavust. A ühte asja küsisin veel, et mu sõbranna Melissa tahab muga juba jubedasti zumbasse minna:D, tahaks ise kah, aga arst ütles selle peale, et seda peab veel kaua ootama, et see oleks sama hea kui ma juba sulkat mängiks. Rohkem nagu põlvekohapealt uudist polegi, aga mainiks veel, et jeii 4. okt hakkab mul esimene sessioon koolis ja tööl on ka mõnna, nüüd meil on omad graafikud ja kogu aeg on midagi teha ja aeg läheb väga kiiresti.

Harjutused

Peale oppi pidin tegema 2 nädalat sellised harjutusi...

Umbes 2 nädalat peale oppi sain essad taastusravi arsti harjutused...

4-st nädalast võisin teha juba sellised harjutusi, mida ma tegin kuni 9.nädalani...
Pragu teen teist päeva jõusaali programmi ja tunne on hea...ainult, et käed on jube valusad, kuigi neile ma pst midagi ei teinudki..ju siis suure palli peal harjutuste tegemine on kätele nii hull ja nad pole harjunud pingutama:D.

Uus taastusravi

Täna lõpuks, kui opist on möödas 9 nädalat saan ma jälle taastusravisse uute harjutuste järele minna, jeee... väike pilt sellest ka milline mu jalg praegu välja näeb. Väga kenake:D. Alguses ma põdesin selle pärast ikka väga hullusti, aga tegelt ei saa teised inimesed üldse sellest aru ega märka seda, niiet ma olen leppinud selle tõsiasjaga, et mul on need toredad armid. Arstil käidud jee.. hmm ainus probla on, et jalg on veel veits liiga jäik, ilmselgelt on, vahepeal lööb ju täitsa kangeks niiet peab teda võimlema veits, mille üle mu sõbrad küll naeravad aa noo mis teha:D. Täna käisin essat korda jõukas ka...mõnna,aga nii igavvv..veits aja pärast muutub see eriti üksluiseks kah tahaks ikka seltskonnaga trenni teha, aga nii käib ju siis kah. Arst ütles, et kui 3 kuud saab mööda võib hakata vaikselt jooksma ja kui ma õigesti mäletan siis 6 kuu pärast sulka??? See ei saa õige olla, sest opi ast soovitas aasta pausida, aga see vist oleneb ka koormusest ja tasemest millel ma mängiks. Niiet ma juba ootan õhinaga järgmist suve ja et keegi viitsiks minna mängima mingi pliksiga kes vaevu pihta saab:D. Neljap saan veel mingi posu harjutusi arstilt, sest tal praegu neid polnud, uhh.. tundub suht huvitav. Täna ma kõiki harjutusi ei osanud tehagi, mis mul lehtedel olid ja jõusaalis polnud mingit meest ka kellelt küsida niiet homme saab siis rohkemaid teha, aga essal korral ongi ju hea mitte üle pingutada. A kolmap on mul essa tööpäev, ma suht ootan ja ei oota kah, sest mu pea on kahtlusi täis, kas ma ikka suudan vastu pidada 6 tundi jalul või ei...ma loodan kõigest hingest, et jah ja et see töö meeldib mulle. A ja kool hakkab mul 4.okt alles, siis ma kirjutan veits sellest ka mis mulle seal tarka õpetatakse:D.

Õh mul sellest põlvest juba jumala kopp ees, peab ikka aegaajalt ennast mulle meelde tuletama. Vahepeal ma olin juba eluõnnes, et oooo nii hea, aga nüüd on ta jälle halvemaks läinud, valutab vahel ja nii... Rattaga sõita on viimasel ajal eriti imelik, kõik kondid hakkavad raksuma, see on väga hirmutav tunne. Ei jaksa enam seda uut taastusravi ära oodata, et küsida kas kõik on ikka korras, loll nagu ma olen ei tea ma ju mis sümpomid on normaalsed ja mis mitte, igast asjast ju paanika põlvekohapealt teinud:D. Viimasel ajal vahpeal on tulnud ebastabiilsusi kah JÄLLE!!!!! Nii nõme see ajab ka veits paanikasse, kui nt astun mingist trepist alla ja siis lihtsalt jalg lööb lödiks ja läheb ära, siis on tunne et oioioi... mis nüüd. Tahaks juba jõusaali kah, see niisama passimine hakkab pinda käima ja ilmade halvenemine ei motiveeri rattaga sõitma minemist, aga noh eks ma sunnin ennast ja ootan õiget aega.

Pärast esimest taastusravi, mis oli 7.juuli ütles arst, et tegelikult võiksin juba vaikselt hakata proovima ilma karkudeta käimist, kodus olin seda veits teinud, aga ei julgenud eriti. Soovitas välja minnes üks kark igaks juhuks kaasas kanda, nii ma siis tegingi. 9.juuli oli mu essa rannaskäik siis pärast oppi ühe karguga ja täiesti ilma karkudeta käisin ka tol päeval Selveris emaga, päris õnnelikuks tegi, aga raske oli. Tegelt päris väsitav on see ilma käimine, karkudega oli kuidagi lebom, kuid kõnnak oli siis kohe eriti lonkav, niiet see pole eriti hea kah. 13. juuli käisin siis lõpuks seda vett välja võtmas. See oli rõõõveeeee... esiteks see süstal oli mingi suur ja jäme mingi 15 cm vist ja siis see oli nii ebamugav kui ta selle sisse toppis tundsin kõike kuidas ta mingi kondini jõudis jne..., aga pärast ema tööjuurde jalutades oli tunne hoopis vabam, jalg liikus lihtsamalt. Jama on see, et jalg on ikka veel suhteliselt paistes, aga see ei pidanud niipea alla minema, sest õues on nii kuum. Arst ütles, et nii kuumade ilmadega ei osanud arvestada, aga noh mis teha. Taastusravi arst ka naljatas, et peaks ostma selle külmutuskasti ja kui kuskil käin siis mitu jääkotti seal sees, et saaks kogu aeg vahetada. 14 käisin taastusravis ja üks jama asi on see, et mu jalg ei lähe veel nii sirgeks, kui peaks, see pidi saama mu südameasjaks, aga seda on nii raske venitada ja nii valus on kui see on sirge, et seda ma ei taha üldse teha. Järgmisest nädalast peaks saama juba veloergomeetrile, kui jalg lubab jei... ja kummilintidega saab ka juba harjutusi teha. Ahjaa.. magada ei saa ma ikka väga, aga ma avastasin, et siis on isegi enam vähem normaalne, kui enne magamaminekut üks valuvaigisti sisse ja siis jätkub und isegi kella 8-ni hommikul:D.

Mõtlesin, et kirjutan teile oma põlvest, sest ma ei viitsi kõigile eraldi kogu aeg sellest nii pikalt rääkida. Igatahes ristatisideme opil käisin 21. juunil. Päris hirmus oli, süda tagus ennem oppi jälle nagu hullumeelne. Kuna see oli päevakirurgija siis saab sealt nagu paari tunni pärast koju mul oli opp kell 15.00 ja siis pst kella 19.00 või 20.00 saadakse koju. Aga noo ma küll mingi kella 8-ni õhtul seal ei viitsinud tühja passida ja tahtsin juba kell 19.00 ära minna. Toodi siis kargud jne... essat korda, kui püsti sain kuidagi ja karkudele, siis alguses ma ei osanud ju nendega kuidagi õigesti toimegi tulla pluss megapalav oli ja hullult paha hakkas ja järgmisel hetkel ma ärkasin mingi voodis ja peas oli mõte, et mis nüüd juhtus? Noo ilmselget olin pildi tasku visanud ja alustasin oma katset kaks:D. Õde seal mainis veel, et see on ülitavaline, et enamus jõuab ette ruumi ja viskab siis pildi tasku. Ütleme nii, et teine katse õnnestus ja varsti jõudsingi koju. Esimesel hommikul kodus vistaks ka pildi tasku ja olemine oli ikka vääga paha pluss essad päevad olid ikka mega piinarikkad. Esiteks see valu oli ikka väga suur, arvestades seda, et ma olin väga üli tugevate valuvaigistite all, ma lugesin sealt infolehelt, et pst kui neid tarvitada kauem kui 8 päeva võib see infarkti tuua, päris jube. Teiseks päeval olla või nii polnudki nii jube, aga ööd olid täiesti katastroofid ma ei saanud üldse magada, sest asendit oli raske leida, igas asendis oli ikka nii paha ja valus ja siis ma ärkasingi iga kahe tunni tagant kogu aeg ülesse ja võtsin valuvaigisteid või passisin niisama, sest ma lihtsalt ei saanud magada. Esimene nädal õnneks oli mul ema kodus, siis ma sain enamuse ajast voodis veeta, sest käia oli päris jube. Karkudega käimise õppisin ma tegelt suht kiirelt selgeks niiet see polnud enam eriline probleem. Teisel nädalal läks asi igat pidi paremaks, jalg liikus rohkem ja valusi eriti ei olnud, välja arvatud see, et hommikul ärgates oli jalg väga kange ja valus ja sirgeks eriti nagu ei läinud, aga see pidi normaalne olema. Veel hakkas mul jala sees mingi asi plõksuma, mis tekitas mus täieliku paanikaosakonna, aga see pidi jällegi olema normaalne, et ala veri või vesi või mis iganes seal sees on, et see plõksub. A rasked tegevused minu jaoks olid nt söögi tegemine või nii, sest kuidas sa võtad kätte asju kui sul on kaks karku käes? Täielik hiinaime ju, pole võimalik, ma ei tea mida teevad inimesed kellel ongi kogu aeg kaks karku ja peavad pikka aega nii olema. Teise nädala lõpus arenes asi nii kaugele, et ma sain juba veits käia karkudeta toas või ühe karguga, aga ma eriti ei julgenud, sest ma ei teadnud, et ma võin. Nüüd on käsil siis mul kolmas nädal käisin oma essas taastusravis kah ja arst ütles, et jalg on suht heas seisus, mis tegi mind päris õnnelikuks, pluss ma võiks/peaks käima juba ilma karkudeta või ühe karguga. JEI... Teisipäeval lähen arsti juurde vett välja võtma ja kolmapäeval taastusravi arsti juurde kontrolli. Praegu ma rohkem ei teagi. Aa ma lisasin ühe kõige vähem mõtterõveda pildi ka, et te saaks sellest rõvedast asjast aimu, milline see välja näeb.