Pärast esimest taastusravi, mis oli 7.juuli ütles arst, et tegelikult võiksin juba vaikselt hakata proovima ilma karkudeta käimist, kodus olin seda veits teinud, aga ei julgenud eriti. Soovitas välja minnes üks kark igaks juhuks kaasas kanda, nii ma siis tegingi. 9.juuli oli mu essa rannaskäik siis pärast oppi ühe karguga ja täiesti ilma karkudeta käisin ka tol päeval Selveris emaga, päris õnnelikuks tegi, aga raske oli. Tegelt päris väsitav on see ilma käimine, karkudega oli kuidagi lebom, kuid kõnnak oli siis kohe eriti lonkav, niiet see pole eriti hea kah. 13. juuli käisin siis lõpuks seda vett välja võtmas. See oli rõõõveeeee... esiteks see süstal oli mingi suur ja jäme mingi 15 cm vist ja siis see oli nii ebamugav kui ta selle sisse toppis tundsin kõike kuidas ta mingi kondini jõudis jne..., aga pärast ema tööjuurde jalutades oli tunne hoopis vabam, jalg liikus lihtsamalt. Jama on see, et jalg on ikka veel suhteliselt paistes, aga see ei pidanud niipea alla minema, sest õues on nii kuum. Arst ütles, et nii kuumade ilmadega ei osanud arvestada, aga noh mis teha. Taastusravi arst ka naljatas, et peaks ostma selle külmutuskasti ja kui kuskil käin siis mitu jääkotti seal sees, et saaks kogu aeg vahetada. 14 käisin taastusravis ja üks jama asi on see, et mu jalg ei lähe veel nii sirgeks, kui peaks, see pidi saama mu südameasjaks, aga seda on nii raske venitada ja nii valus on kui see on sirge, et seda ma ei taha üldse teha. Järgmisest nädalast peaks saama juba veloergomeetrile, kui jalg lubab jei... ja kummilintidega saab ka juba harjutusi teha. Ahjaa.. magada ei saa ma ikka väga, aga ma avastasin, et siis on isegi enam vähem normaalne, kui enne magamaminekut üks valuvaigisti sisse ja siis jätkub und isegi kella 8-ni hommikul:D.